Kahekümnendate kirjandusest jääb mulle meelde:

Luule!!! Kindlasti, teatud luule, mida lugesin oli lihtsalt eepiliselt hea. Loen koduski edasi. Muidugi on meeles mitmed autorid, kellest varem väga vähe teadsin. Kirjanduslik olukord ja kultuurielu sel ajal oli täpselt selline nagu olin seda kujutanud oma peas, vähemalt selle põhjal, mida olen seni tundma õppinud. Nii palju väärt kirjandust eestlaste hulgast on keeruline leida. Eriti veel indiviidide loominguna. Kirjanike vahel oli palju rivaalitsemist ning igaüks oli kinni oma maailmapildis ja kujutuses, milline hea kirjandus olema peab.