Looming - parim rohi igavuse raviks

Paljud teadlased ja analüütikud on öelnud, et lapsel peaks olema ka igav, mitte pidev tegevus. Just sel ajal pidavat laps õppima mõtlema ja analüüsima oma  elu. Ja kui inimene hilisemas elus igavust tundes raamatu kätte võtab, siis just mõtlemisvõimet ja analüüsi arendab ka kirjandus. Mitte ainult kirjandus muidugi - mõtlemapanevad on ka teised loomingulised žanrid, kuid kirjandus mõjutab enim. See paneb inimesi tundma, hoolima, kaasa elama või kasvõi vastikust tundma. Igasugune arvamus kujundab isiksust. Igavuse korral loomingu poole pöördumine ei lase inimesel raisata oma elu millegi sisutühja peale nagu lihtsalt internetis surfamine. Kõige parem rohi igavuse raviks on muidugi ise loomine. Minu jaoks isiklikult on see suurepärane väljapääs, kui väsinuna ja igavuses tekib tahtmine teleri ette visata ja aju välja lülitada, siis selle asemel pikutada ja kirjutada või joonistada. Ma saan elada välja oma päevast stressi ja luua endale maailma, milles tahan elada. Kirjandus annab inimestele võimaluse luua maailma, kus kõik on parem, ja leida suurepärast alternatiivi igavuse peletamiseks. On võimalus arendada ennast, teisi (oma loomingut avaldades) ja mittte muutuda teleka ees diivanil vedelevaks olluseks, kel ei ole arvamust, mõtlemisvõimet vaid lihtsalt kergemeelne moodus mitte igavust tunda.