Meie kirjandusloomingulik staatus quo

Johannes Barbarus - "Meie kirjandusloomingulik staatus quo"

Barbaruse põhilisemad mõtted ja teemad artiklis: 

 Kirjanduse, eriti ajakirjanduse kvaliteet langeb. Avaldatakse seda, mida on mugav ja lihtne kirjutada ning mis müüb. See, mis on tõeliselt väärt kirjandus, jäertakse kõrvale. Kirjanduses on mõõn, kriis lausa.

Eesti kirjanikud vajavad inspiratsiooni. Barbarus üritab ülistustekstiga innustada eestlasi ning kaaskirjanikke. Rõhk on tal uuenduslike ja arnedavate ideede suunas. Ta käib peale, et kirjanikud mõtleksid ise, oma peaga, mitte ei kirjutaks seda, mis on vana, hea ja tuttav, kuid kulunud.
"On ainult tarwis kübekene waimustuse superfosfaati, on tarwis usku elurütmile wastawasse loomingusse..."

Barbarus kirjutab, et uue aja luule peab mõjutama masse ja looma elu: "...uus luule on kosmiline, internatsionaalne — inimkonna luule, tungides wälja isiku, rahwuse raamist üle maade ja merede ääretusse ruumi."

Barbarus kutsub üles kirjutama elulistest teemadest, mis pakuksid paljut kõigile tolle aja inimestele, ka suurlinnade elanikele.

We need the movement, which is the very expression of life incorporated in the art(work).


Lugupeetud Johannes Barbarus, aastal 2011 on olukord eesti kultuurielu mitmekesistunud,. Siiski on ka meil sarnaseid probleeme ja mitmekesisuses on puudu mõned tähtsaimad elemendid. Nii Eestis kui ka ülejäänud maalimas toimub meeletu ülekirjutamine. Teoseid on väga palju, kuid väärt kirjandus peaaaegu puudub. Igaüks arvab, et suudab luua ülihea raamatu ning alles 20ndates eluaastates inimesed avaldavad autobirograafiaid oma (n-ö) "pikast ja kordaläinud elust". Rahvas hullub teatud sisutühjade romaanide peale, kuid üldine lugemus piirdub kooli kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtetega. Väga levinud on filmikunst ja muusika, millega arvatakse, et saab öelda rohkem, kui n-ö tuhande sõnaga. Maailm on muutunud väga pealiskaudseks ja inimestel pole ei soovi ega eriti ka enam oskusi analüüsida loomingut (nii enda kui teiste oma). Siiski on üksikuid õnnestumisi ja kõik pole veel kadunud. Mõned isikud loovad ühiskonnakriitilist ja sügavat kirjandust (luulet, romaane jne.), aga väga keeruline on neid ülejäänute hulgast üles leida. Ajalehtede funktsioon on vaid kõmu-uudiste edasiandmine ja reklaamivahendina kasutamine, väärtkirjandus neist ei leia. Isegi kirjandusajakirjad, mille eesmärk on justkui avaldada noorte talentide loomingut jääb sisutühjaks, valides avaldmiseks tühisemaid tekste ja jättes paremad välja.


Tänapäevased Eesti kirjandusisikud:

Merca
(Kauri Kaljuste)
Birk Rohelend
Contra
fs (Serpent, Francois; Mesikepp, Indrek)
Krista Kaer
Doris Kareva
Andrus Kivirähk
Kivisildnik
Ellen Niit
Kertu Rakke
Kati Murutar
Mihkel Raud
Heljo Mänd
Olavi Ruitlane
Tõnu Õnnepalu
Priidu Beier